Mis sa teed, kui maailm keerab end tasapisi jälle lukku, aga elu ei küsi – vaja on Poola minna? Loomulikult võtad olukorrast parima ja teed selle reisi ikkagi ära, kasvõi veidi teistsuguses võtmes.
Varssavi tervitas meid sügiseselt vaikse olekuga – inimesed hajali, tänavad rahulikumad, aga linn hingab omas rütmis edasi. Jalutasime mööda vanalinna, uudistasime parke, piilusime väikestesse kohvikutesse – kõik toimib, aga koroona paneb oma jälje. Maskid, vahemaad ja vaikus – natuke kummaline, aga samas ka rahulik.
Kuigi maailm justkui tõmbub koomale, siis vahepeal on vaja siiski korraks aeg maha võtta ja hingata. Ja nii me seda tegimegi – vaikne, tagasihoidlik, aga mõnus reis.
