14. mai, teisipäev Foucheransist Besanconi (aga tegelikult hoopis Ecole-Valentine)
Ma isegi ei tea, millisena ma prantsusmaa VF matkarada ette kujutasin. Oli see segu Itaaliast või Šveitsist või hoopis midagi muud? Ausalt, igatseme vãga neid väikeseid kohvikuid/baare, mis Itaalias ju lausa kohustuseks on või neid armsaid külapoekesi…. ja see lillede rohkus, imeilusad hooldatud aiad Šveitsis.
Prantsusmaa on kahjuks kohati räämas, lohakas ja õnnetu. Vanemates külades on aeg oma töö teinud, mõni agaram on kuhugi aianurka vanu masinaid kokku kraapinud. Poode pole ûldse (v.a linnades muidugi) ja kohvikute komme vist on unustustehõlma vajunud. Uusrajoonid on kerkinud suvalistesse kohtadesse ning ei erine absoluutselt eestiga. Vahel ongi tunne, et kõnniks kuskil rae või harku valla põldudel ringi. Päevasel ajal on külakesed inimtühjad ja pisut kõhedust tekitav. Väiksemad linnad pole küladest paremad kuid erinevalt küladele leidub siin ka mõni pood, mis muidugi suletud kipub olema kui meie kohale jõuame.
Tãna olime õnnelikud, et isegi kohviku leidsime, kus paraku teenindaja vãga pika näoga meile kohvi tegi. Segasime vist teda töö ajal. Sõrmkübaratäis kohvi ãratas vãhemalt meid üles. Olime hommikut alustanud klaasitãie veega. Hea, et sedagi saime.
Aga tagasi raja juurde. Üsna palju tuli kõndida kõvakattega teel, olgu see siis betooniga kaetud või asfalt, aga jalgadele ûks õudsamaid. Ja ûles-alla sai tãna ohtralt trambitud. Rääkimata porist, kiviklibust ja heinamaast. Kusjuures seekord jäi ette ka looduspark koos konnatiikidega aga iseenesest oli seal toimunud vist omamoodi plahvatus, mis omakorda oli juhtunud juba aastaid tagasi. Vãga imelik koht, ausalt.
Seekord juhtus ka see, millega tuleb rajal olles arvestada. Me lihtsalt ei leidnud üles kloostrimajutust. Nii uskumatult kui see ka ei kõla! Kãhku tuli leida lahendus ja nii me selle ka korraldasime. Ecole-Valentin sai meie uueks sihtkohaks ja nii tuligi edasi liikuda ja raja pikkus muutus pikemaks kui arvasime.
Tãnu sellele otsusele tuterdasime lisaks veel mõnuga Besanconi vanalinnas ringi ning nautisime Victor Hugo sünnilinna. Besancon on tãhtsaim kellatootmise linnu ja lisaks asub siin ka St Jaeni katedraal, mille põhiliseks vaatamisväärsuseks on liikuvate nukkude kellamäng. Paraku oli torn restaureerimisel ning vaatemäng jäi meil nãgemata. Kuid see eest oli tore näha pisilaevade tunnelit, mis siin kenasti ka turistidele uudistamiseks paistab. Kuid nii nagu ikka suurlinnadega, on nad toredad ja rahvarohked, ometi tahaks varsti minema minna. Eriti kui terve päev pole süüa saanud. Otsustame , et majutuskoha lãhedal ostame lihtsalt poest süüa kaasa…
Ja nagu nuhtlus asub öömaja sihtkoht kõige kaugema tänava tagaotsas. Ja veelgi suurem üllatus on siis kui tãnav lõppeb ja sinu majutuskohta polegi, selles kõige kaugemas tagaotsas. Muidugi lõpuks leidsime, lihtsalt prantslased on naljamehed. Öömaja asus lihtsalt pisut peidus. Kiirtee poolitas tãnavat, ei midagi muud. Aga see eest on meil täna vann! Muuseumi hõng saab maha pestud! Ja eurovisioon mängib seinal. Eesti laul vaadatud!
Käidud 38,1 km
Kulutused: 1.20 kohvi, majutus 27.50 inimene, meie söök ja hommikusöök kokku 18.00
Samme kokku üle 50 tuhande 
