Pikamaa matkad

VF matkarada 12.05.2019 Šveits/Prantsusmaa

12.mai, pühapäev

Vahel on lihtsad soovid need kõige ilusamad – et ei sajaks ja paistaks päike. Oi seda rõõmu kui hommikul rulood akna eest tõmmates päikese kuldsed kiired üle toa rullusid. Ilus kuid külm ilm on palju parem variant kui eelnevad vihmased ja tuulised päevad.

Rada algul oli tavaline. Ikka üle põldude ja suurte metsade. Tatsusime üle nartsissipõldude ja vaatasime kõrgendikelt konnatiike. Kohtasime kutsudega jalutajaid kes ûtlesid “dog gooooood” ja saime trenni allamâge kilomeetreid alistades. Hommikukohvist pisut unistasime. Ei saa ju nentimata jätta, et siinkandis pole üldse kûlakohvikuid nâha, rääkimata poodidest. Ka veevõtukohtadega on “kööga”.

Täpselt raja keskosas algab (google väitel) antud piirkonna ilusaim looduslik vaatamisväärsus. Kanjon, mis on kilomeetreid pikk. Kohe alguses ilmub meie vaatevälja restoran, mis tundub kui miraaž. Astume sisse. Ukselt võtab vastu elav melu ning teenindajad sibavad suure grupi nimel, kellel tuju juba rohkem kui lõbusam. Teenindajatel kulub veidi aega, et märgata ka teisi külastajaid ning nii saame meiegi osaliseks tõelise emadepäeva maiushetkega. Kohvi on kaetud vahukoorega, õunakook vahukoorega, maiustus müstika osutus jäätisepalliks koos vahukoorega ja küpsistega. Uhhh, oli ikka suhkrulaks! Eriti hea oli kõike seda nautida just siis kui ilmataat taevaluugid ootamatult avas ning kogu piirkonda kaeti korraliku rahega. Ja niipea kui me olime lõpetanud, keerati taevaluugid jälle kinni ning meie saime nautida jälle päiksepaistelist ilma! Soovisime ju emadepäevaks päikest!

Järgnevat juttu ei tasu lugeda neil kes üli-üli-ûli emotsioone ei soovi aga no ei saa mitte teisiti! Oli üliüliüli âge kanjon. Metsik loodus metsikult ilus! Parajalt väljakutsuv, põnev ja imeilus! Kõrge kaljusein, mis justkui looduslik amfiteater; vana sild, milles on kasutatud Roomast vana silla osi, 50 meetrine kosk, mille alt tuleb läbi minna, samblamuinasutt kus justkui eelajaloolisesse maailma satud ning rääkimata koskedest, basseinidest, laguunidest ja kaljusoppidest…. uhhh, oli ãge-mega rada!

Mouthier Haute Pierre on meie sihtkoht. Vana külake keset kahe kõrguva mäe vahel ning siin elab kõigest 340 inimest. Tãna ehk veelgi vâhem. Kahe pika tänavaga ning sikasaka kitsastest põiktãnavatest rãgastik koosneb vanadest majadest. Armas, kodune ja põnev. Nii nagu meiegi tänane kodu. Oleme suures vanaaegses majas kus põrand kriuksub ja mööbel antiikajast. Salakãigud ja pimedad nurgatagused. Âge on olla keset ajalugu!

Muide, meid peetakse sakslannadeks. Vãhemalt siin kûlas.

Kulutused: kohvi koos koogiga 14 eurot kokku, öömaja 25 eurot inimene ja kûlakohvikus topeltkohvi 5.00 eurot kokku.

Käidud: 26 kilomeetrit

Täna on netiühendus luksus….

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga