2.juuli Aigle- Martnigy.
Tänase päeva märksõnadeks on värvid ja putukad.
Hommikusöögile oodati meid kella 9.00, et pakkuda punanahkadele parimat. Enne seda aga otsustasime oma matkavarustuse kokku pakkida. Nii kui Katrin oma seljakotti liigutas avastas ta, et öö jooksul oli punt eriti mahlaseid kõrvaharke sinna omale ülimugava pesa teinud. Elukad välja raputatud sellise hooga, et lendasid üle toa erisuunda ja kui seljakotid lõpuks kokku sai siiski pakitud, läksime hommikuks pakutavat rooga mekkima. Söögituppa jõudes tervitasime pererahva ühte liiget, kes rõõmsasti bonjour hõikas ja oma tuppa lipsas. Kusjuures tegemist on eriti huvitava perega kus on esindatud vist kõik rassid. Laud oli kenasti meie jaoks kaetud, kuid mida polnud…. oli söök! Piidlesime vargsi kööki ja köögi taha…. Ei midagi. Olime nõutud ja ei osanud muud teha kui istusime lauda ootama. Mõningase aja pärast ilmutas end teine tumeda rassi esindajast pereliige, kes meid kenasti teenindas. Eineks pakuti apelsinimahla, sooja sarvesaia, sooja kuklit, külma kuklit, kolme sorti juustu, väga vedelat kuuma muna, jogurtit, kooritud magusaid õuna- ja apelsiniviile. Pakutava kohvi osas oli nimekiri aga nii pikk, et me ei jõudnud neid kokku lugeda, lisaks veel kakao ja tee. Läksime lihtsamat teed pidi ning meie valikuks sai kohv piimaga. Täielikku maitseelamust pakkus aga oh üllatust – punast värvi dzemm. Esimene amps mekkis kui käärinud ja korgine kirsimoos, seejärel lõi läbi hapukas maitse ja järelmaitseks jäi magus suutäis. Kummaline kooslus aga oli niivõrd põnev, et sellesse sai lihtsalt armuda.
Huvitav oli muide ka majutuse eest tasumine, kus lisaks põnevale kassasüsteemile sai maksmise järgselt maksja kviitungi koheselt oma e-postile või smsile edasi saata. Kindlasti tasub arveid maksta kohalikus rahas,et hoida kokku eurodeks ümber arvestamise vahendustasu. Meie arve vahe oli muide lausa 4 euri.
Pererahvaga hüvasti jättes, tahtsime minna kohalikku kaubanduskeskusesse.
Nägime jälle imeilusaid sekvoiasid, hullasime pisut lastemängualal ja lõpuks sai Kati nõelata. Arvatavasti pisikese herilase või mesilase käest. Nii kahju, et mumm ilma nõelata jäi. Käsi läks paiste kuid oli vist tegu lahja annusega sest peagi paistetus alanes.
Kaubanduskeskus on loomulikult linna teises servas ning meile sobivat keskust seal polnudki. Aga ometi sai seal põigatud hoopis zen maailma. Oli täitsa zen!
Kuna järgmisesse linna poleks me jala käies ajaliselt jõudnud, meie päikesest põlenud ihuliikmed vajasid rahu ning ees on rasked mägirajad, siis kasutasime võimalust puhata ning rongiühendust kasutada.
Kirikumajutusse jõudes tuli välja,et meile oli antud vale aadress. Tädike majast oli üli abivalmis ja viis meid õigesse kohta. Majutuse perenaine rõõmustas meid nähes,kuid andis mõista,et ta ootab broneeringuga rändureid. Kui selgus, et meie need Eestist pärit broneerijad olemegi rõõmustas ta veelgi rohkem! Tuba on väga ilus,puhas ja dušši ning kööginurgaga.
Linn on hästi kompaktne. Kõik eluks vajalik on käe- jala juures. Uudistasime mäenõlval olevat linnust, mis alt vaadates tundus hästi põnev,kuid üleval olles mitte nii väga. Jäi mulje kindluse ümber olevate lisahoonete ja õueala mahajäetusest.
Koju tagasi jõudes jooksis toas prussakas. Pisut uskumatu,sest siin on tõeliselt puhas.
Õhtu eel tõusis tuul. Mägede kohal välgutab ja müristab. Õues on tuuline,soe ja järjest enam tulukesi lööb särama. Siinne kirik on õhtupimeduses imeilus!
Nautisime oma tassikese teed virsiku puude all. Hea saime maitsta päikesesoojade virsikutega. Nämma!
Loodame,et hommikul saame oma rännakut jätkata.
Käidud kilomeetreid 18,5.
Õuesoojust oli 35 soojakraadi.
NB! Martigny on väga vana ajalooga linn. Külastasime amfiteatrit,mis käesoleval ajal täidab välikino rolli.
Kuna homsest oleme mägedes, siis internetiga saab veelgi keerulisem olema. Anname oma parima,et esimesel võimalusel endast taas märku anda!
