Äratuskell äratas meid sel hommikul täpselt kõige magusamal hetkel – just siis, kui unes veel kord viimast mäetippu vallutasime. Pagan, kas see kell peab just siis laulma, kui sa oled oma elu parimas REM-unes ja kallistad vaimusilmas lumist Alpitippu?
Aga tõesti, lahkumispäev oli kohal. Ja ausalt, kui keegi oleks tulnud ukse taha ja öelnud: „Tüdrukud, lähme veel kord mägedesse!“, oleksime matkakotid selga visanud ja ilma küsimata kaasa kappanud. Sest need tipud… need lumised, nõiduslikud, käega katsutavad… ahhh. 😍
Aga elu, nagu ikka, veab sind lõpuks lennujaama, mitte mäetippu. Hotellitransfeerile jooksime nagu Bondi-tüdrukud, valged paberkotid hommikusöögiga pihus – klassikaline „läheb veel üks croissant taskusse“ moment. Juht ilmselt osales salaja Milano Ralli 2025 treeningul, sest kohe startides jättis ta pooled sõitjad sabas siplema ja meid oma matkakottidega bussi tagaluugi äärel hirmuga hüüdma: „Palun, kas kotid lendavad nüüd mööda Lombardia kiirteed laiali või?!“
Aga ei, kohale jõudsime – lennujaama, muidugi. EasyJet suunati teise terminali ja inimesed tundusid olevat sinna mitme bussitäie võrra juba ette pargitud. Järjekorrad! Piirangud! Ja mina, punases tsoonis! 🙈
Selgus, et mu kallis matkakomplekt (loe: universaalne ellujäämiskunsti meistriteos – lusikas, kahvel, nuga, korgitser – kõik ühes!) tekitas kahtlusi. Kontrollitädi, kes oli ilmselt saanud hommikul liiga vähe caffe latet, sahistas mu selgituste peale ja pobises: „Noa moodi asi, ei tohi!“
Mina vastu: „Aga ma juba olen sellega Itaaliasse saanud – seega tohib!“
Tädi: „Ei saa!“
Mina: võtan oma “riista” kastist tagasi.
Tädi: 😱
Õnneks tuli lõpuks üks vähe suurem mees, kellel oli rohkem mõistust ja vähem stressi. Soovis mulle ilusat lendu, viskas silma ja viskas tädi mõttes ilmselt Tiramisu taha. Grazie mille, caro signore!
Ja siis… rahu. Istusime maha, Silvi toksis päevikut, mina toksisin päevikut, kohv oli halb aga meeleolu hea. Ootasime lendu koju – oma Eestimaale, kus matkakomplekti ei konfiskeerita enne hommikusööki.
Päeva faktid:
- Äratus: liiga vara
- Adrenaliin: 8/10 (tänu transfeerile ja turvakontrollile)
- Matkakomplekt: päästetud!
- Rahulolu: 10/10
- Koju tagasi? Jah.
- Itaalia? Finito. Aga südames jääb püsima.
