14. mai 2016 – Vihmas räsitud Viterbost Vetrallasse
Matkatee faktid:
- Ametlik distants: 18,3 km
- Ametlik aeg: 4 tundi 30 minutit
- Kõrgeim punkt: 336 m
- Tõusud/langused: 220 m / 223 m
- Reaalsus: 25 km ja täiesti läbimärjad saapad
Kiri kodustele:
Täna oli päev, mil vihm oli kuningas. Mitte lihtsalt väike tibutamine, vaid korralik läbiligunemine läbi naha ja koti. Mu seljakott, mis varem oli vapper kaaslane, otsustas lõpuks järele anda ja lasi vee sisse. Saapad – vett täis nagu väikesed lombid. Homme kuivaks? Ilmselt mitte. Aga eks elame üle!
Tee viis meid läbi mitmesuguse maastiku – mõnus oli vahelduseks jalutada läbi oliivisalude, vahemereline aroom ümberringi. Nägime ka palju lammaste karju ning õppisime, kuidas lukustatud raudväravat ilma võtmeta avada (sest matkaja leiab alati viisi!). Vihm sundis meid aga pidevalt edasi liikuma – seisma jääda lihtsalt ei saanud, muidu oleks jahedus hetkega naha vahele pugenud.
Matkarada kulges tüütult maanteega paralleelselt, mis ei ole just ideaalne – eriti kui autod vihmavett peale pritsivad. Tuju muutus aina rusuvamaks. Ilm, väsimus ja pidev liikumine ilma pikemate puhkusteta panid vaimu proovile. Kui lõpuks Vetrallasse jõudsime, polnud meis enam ei rõõmuhüüdeid ega tähistamist. Oli lihtsalt kergendus.
Vetralla – imelik linn, palju vihma, vähe pitsat
Vetralla jättis kummalise mulje – üks pikk tänav, vähe elu, ei mingeid söögikohti silmapiiril. Lootsime õhtuks siiski mõne pitsakoha leida, aga eks näis. Esialgu läksime kontrollima ametlikku öömaja, mis osutus hoopis Booking.comi erahotelliks – korralikud hinnangud küll, aga meie vastu oli suhtumine… noh, jahe. Pärast pikka ootamist ja mõistmist, et siit me südamesoojust ei saa, liikusime edasi.
Linna vahel ringi rännates vihmas ei hakanud ükski teine koht silma. Hotelle polnud, ukseid ei leidnud. Kuid nagu ikka, matkajaid taevas ei unusta – meid märkas üks mustanahaline mees, kellel vist kahju hakkas meie läbivettinud ja tuikuvatest kehahoiakutest. Ta orgunnis meile lõpuks öömaja, mis osutus “Punase Risti” majutuseks. Kogemus omaette – lihtne, kuid soe ja INIMLIK. Ja mis peamine – katus pea kohal!
Ellujäämine Eurospiniga ja reklaamlehtedega
Kuna vihma tõttu olid kõik jalanõud läbimärjad, lasime linna peal ringi ujumisussides. Piilusime poodidesse, eriti Eurospini, kust võtsime kaasa hunnikute viisi reklaamlehti, et nendega saapaid kuivemaks toppida (matkaja on leidlik!). Õhtusöögiks – vene salat ja viinerid. Gurmee? Ei. Kõht täis? Jah.
Päeva kulutused inimese kohta:
- Actimel 2 tk: 0,88 €
- 3 batooni
- Õhtusöök: viinerid + salat (odav, kuid tõhus)
- Öömaja: annetusena 20 € kahe peale – Offerto
Mälestusena jääb päev vihmasest kõndimisest, märgadest sokkidest, võõraste headusest ja sellest, kuidas ka keerulisel hetkel võib leida toetust. Mõnes mõttes kõige raskem, aga võib-olla ka kõige sisukam päev seni.
Homme – edasi Capranicasse, kas vihm meid jälitab või annab armu, see selgub varsti.
